Virkebau: riik kardab maksuerisusi

Euroopa suuruselt teise teki- ja padjatootja Trading House Scandinavia omanik Peter Hunt plaanib hakata Eestis porolooni tootma ja investeerib selleks 16 miljonit eurot. Rõiva ja tekstiililiidu juhi Meelis Virkebau sõnul on see igati suurepärane uudis. Eesti tekkide ja patjade tootjad on tema sõnul kriisidega läbi aegade kenasti hakkama saanud ning ka Wendre on näidanud häid tulemusi.

"Eestis on viis korralikku tekkide ja patjade tootjat, kes kõik mingil määral vajavad porolooni. Ka Wendre ise kasutab porolooni palju. Lisaks neile endale on turul veel palju teisi, kes vajavad porolooni - mööblitööstused, aiamööblitootjad, lemmikloomade küljealuste tegijad jne. See on neil kindlasti hästi läbi kaalutletud otsus," märkis Virkebau.

Eeskuju näitavad ameeriklased

Ta ütles, et Eesti võiks USA-lt õppida, kuidas nad meelitavad tootmiseid tagasi kodumaale. "Ka meie peaksime USAst eeskuju võtma, kuidas sealsed osariigid toetavad investoreid ja töökohtade loojaid. Näiteks antakse investoritele maksusoodustusi, maksude alandamist teatavaks perioodiks, nii 4-5 aastaks. Antakse ka lisastiimulit teadus-arendustegevuseks," rääkis Virkebau. Ta lisas, et ka erialase hariduse kiire ümberkorraldamine võiks olla Eestis märksõna - sisuliselt tuleks hakata välja õpetama neid inimesi, keda investorid vajavad.  

"USAs on atraktiivne ka elektrienergia hind, mis on üle kahe korra odavam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kui Eestis sarnaseid soodustusi teha, siis mina arvan küll, et siis võiks siia kolida väiksemaid toomisüksuseid. Millegipärast meie valitsus kardab maksuerisusi. Just nendega peakski stimuleerima neid piirkondi, kus on probleeme," lausus Virkebau.

Ta möönis, et näiteks Suurbritannia prognoosib, et aastal 2020 luuakse rõiva- ja tekstiilitööstuses 20 000 uut töökohta, eelmisel aastal loodi 5000. "Huvitav on ka see, et Briti valitsus toetab rahaliselt töökohtade tagasikolimist ja uute tööstuste teket - alates infrastruktuurist, seadmete ostust kuni kutseõppeni välja. Näiteks Hispaania ja Prantsusmaa kurdavad, et tootmiste tagasikolimise protsess oleks palju kiirem, kui oleks piisavalt teadmiste ja oskustega inimesi. Kutseõpe on neil vähenenud nendel erialadel. Aastal 2013 kolis Hispaaniasse ja Portugali tagasi ca 15% tootmisest, mis varem töötas arenguriikides," rääkis Virkebau. Euroopas on tema sõnul veel üks huvitav trend, nimelt Lõuna-Euroopas ja Suurbritannias tehakse palju messe üldlogo all "Still made here!" (endiselt siin valmistatud).

Aasias tootmisega järjest suuremad probleemid

Üks põhjus tootmiste Euroopa suunal tagasikolimisel on ka selles, et rõiva- ja tekstiilivaldkonnas on kriiside tõttu suured jaeketid korraga vähe tellima hakanud, sest keegi ei taha raha laovarude alla kinni panna. Kuid sellest tulenevalt on Virkebau sõnul kasvanud ka tellimuste kiirus, nõutakse kiiremaid tähtaegu ja see pole võimalik kusagilt Aasiast.

"Omaette nähe on ka kiirmood - neid ei rahulda juba ammu pikad tähtajad. Paljud on kurtnud ka seda, et näiteks Hiinas on palju tehaste planeerimata seisakuid - põhjuseks see, et energiat ei jätku. Tööstused on Hiinas kogunenud kõiks ühte väiksesse piirkonda. Teine põhjus, miks tehaseid plaanivabalt kinni pannakse, on liialt kõrge sudu tase Hiinas. Kõik need põhjustavad tellimuste täitmise hilinemist. Samuti on Hiinas palgad väga kiiresti kasvanud," tõi Virkebau esile Aasia tootmist keerulisemaks muutvaid põhjuseid.